September

kolmas September

Vihm voolab ojana alla,
mööda minu katuse äärt.
Ma tean,et üks asi pole praegu valla
ja üks asi ei tee häält.
See on see vaikus,
mille tapab vihm mis voolab ojana alla,
mööda minu südant,mis pole valla.
kuulata,vaikust.


11 September

I

Maalähedal,peakohal linnud lendavad,
kõrgemal,kiiremini pilved sõudlevad.
Kõik,mis on maalähedal on rohelus,
kõik,mis on kõrgemal on sinisus.
Ometigi peaks olema juba sügis,
urust välja peaks hiilima nugis.
Aga pole ei sügist,
ega nugist.
Ja taevast puudub päike,
ning ei hirmuta meid täna enam äike.

II

Leht
langes.
Täht
langes.
Kõik,
vajub alla,
kõik
pääseb valla.
See
pidi püsima,
see
hakkas nügima.
Niisiis,
see oli viimne piisk.
Leht
langes
ja täht
langes.

III

Möödusin
puudest.
Kõndisin,
üle nende juurtest.

26 september

I

Sügislehed
on kui matemaatilised tehted.
Neil puudub oma võrrandsüsteem,
aga see ei tähenda,et puuduks süsteem.
Neid saab liita ja lahutada,
kõige rohkem saab meelt jahutada.
kui tunned,et kõik on totaalne crap,
teretulemastsiia,siin on sulle wrap!
Aga kui tunned,et kõik enam paremaks minna ei saa,
siis tea:
tõesti ei saa.
ma annan lausa pea.

II

Istusin bussis,nägin päris paljut.
Tuli bussi üks naine,
ja tema mees polnud üldse kaine.
Seda meest tabas kalju
ja ta kukkus õlle puruks.
Ta tõusis-sõrmed verel ja puruks.
Verd tilkus,
tundus,et ka ta süda tilkus.
Naine suutis ainult vihast karjuda,
tundus,et see oli nende hommikusöök.
Ma tõesti,ei suutnud mõista ja tajuda:
miks üks naine verist meest lööks?


29. september


Tingimuseta tingimus
takerdub tihkete tahkude
tavalisusse.

Hoonete hooletud,
hingetud hingamised,
hakkavad-
hommikuses hämaruses
haituma.

Midagi muutumatult muutlikku
mängib mänge,

kummalise kergusega..

Lõikudes läbi
luuleridade.