teine märts
Lumi vajub mu näole just kui valgeiks-
pisaraiks,
kui ootan seda neetud bussi.
Aga lõpuks alati tuleb, see äraneetud buss.
Vaatan
läbi aknaklaasi, kiireid valgusvihke,
jälgin
bussis värisevaid pinke.
Kuniks täituvad need üksikudki kohad
lastega.
Kuniks vajuvad toolile nende kehad
hiigel-koolikottidega.
Kuniks istuvad ka puberteedieas passiivsed
suitsetajad.
Või agressiivsed
lõpetajad.
Või massiivsed,
õpetajad.
Või tillukesed,
alustajad.
Vahet ju pole,
nagunii ühtki vaba kohta lõpuks ei ole.
22 märts
On tänane ilm andnud lootust pehmele
pajuurvale,
ja vaikse, virgutava tuule
heinale.
Ning, kui astud vaikselt lumele,
tea, et kajab valusalt kogu hiilguses suur ja lai hiis
Kuid
minu kõrvus on rõõmus vaikuse-viis,
ei ma pelga seda kurbust siis..
Kas näed,
päike läks pilve taha peitu,
kuid ta enda ilusaim ja kuldseim kuma, reedab ta
Aga,
päike meis kõigis enestes ka peitub,
selle pisikese saladuse reetsin ma.
Nüüd..kuulata,
paar lindu..
siin
seal
kaugemal