Pille Riinule

On hetki, mil ma mõtlen, et küll on kaunis see elu.
On hetki, mil ma mõtlen, et küll on armsad need lelud.
On hetki, mil tahaks enda koopas istuda
on hetki, mil tahaks end peole settida.
On hetki, mil tunnen end hästi ja ilusana,
on hetki, mil tahaks peegelpilte purustada.
On hetki, mil üksi on kõige parem seltskond,
on hetki, mil läheb kaaslasega su teekond.

On hetki, mil mäletad sa ainult kauneid hetki,
ja tead, et kunagi nautisid neidki.
Mina ei unusta eal meie reksireedeid
ja pirnisiidreid.
Kuidas rahupiip oli tärkavas kevades kõige parem,
ning kuidas alustasime suvega varem.
Ei unusta ma valges rüüs puid,
ja sinu päikese käes naeratades helkivaid valgeid hambaluid.

Jään alati ma mõtlema, miks tegemata jäävad lubatud teod,
ning mõtlen, millisesse maailma nurka sa kaod.
Kuid tean, et mälestustes alati meenutan rõõmsaid hetki,
kui olid sa rõõmus,sest selga mahtus väike kleitki.

Aga tea, et pole kuhugi kunagi kadunud ma.
ainult vahemaa on..nagu alati on olnud ta.