emot-s-ioon
Kui ma kõnnin mööda õhtuudu täis linna,
juuksed sügisvihmast tilkumas.
Ja hõrgud heitgaasid jõuavad ninna,
kui olen sebradeta ülekäiguradu ületamas.
ütlen ainult üht ja seda,
pole eksind ma ja ei tahakski olla,
pole ühtki aga, ega võib-olla,
näete ju ainult armetut mind- keda?
pole ma pärit siit urbanistlikust sitast,
mis toitub üksnes õhust ja elust
olen ma pärit kohast mis veelgi saastvam,
toitudes üksnest laimust ja masust.
oleks vist ennastsäästvam
ükskord mõista seda, et olen osa sellest:
kopsumahtuvähendavastühendatudrahvastekärast
Tahestahtmatultründavtunne
Üks on kindel: kurjus
on olek see purjus.
Keel nii sõlmes ja pehmeke,
nägemine läbi silmade nii udune.
Jalad all nii tuimad ja kontrollimatud,
sõnad nii jubedad ja mõtlematud.
Ilus vale nii koledalt välja tuleb,
ja kõik see illusioon sureb
Duett - luule
(Alustan mina, järgmine riim on mu hea sõbra, H.-M. H.'u mõttelend ja niiviisi vaheldumisi me luuletasimegi.)
mängin eluga malet,
kui õues sügis näitab oma tormilist palet
palet näitab foo fighters,
samal ajal oma muusikamaitset kaitstes
kaitstes enda rütmilisust ja energilisust.
ei märkagi ,et kaotatud on osa ajastust.
ajastust, millest mõtlesin palju,
neid vihkamisi ja nalju
nalju mida naersin ehk paljugi kordi varem,
siis kui oli hingamine kergem ja elamine parem.
parem oleks nii, kui valu kurgus ja mälestused, mis ei taha kaduda mu mõtteist, kaoksid ära minu parimatest unistustest
unistustest, mis on ilusad ja värvilised,
kui sügiseti puudealused.
puudealused, kuhu keegi ei vaata,
nendele lehtedele enda mõtet võiks ju saata.
saata võiks kõik ju kuradile nii mõnigi kord,
kui oled teadmata suunas, kuid kompassil on kirjutatud nord
nord on suunaks võetud, kuigi hinged kes sinna suunduvad,
on muretud ja nende haigused on põetud.
põetud on närvi, mis teeb higiseks käed.
kui ka surmahirmu, mis liimib kokku kõik omavahel sõdivad väed
väed, mis näitavad ette tee, kuhu sa lä'ed.
Küll sa näed, ei valeta need.
need käigud, mis unustan males teha,
neid ei lase elu enam kunagi uuesti teha.
Kuid seetõttu elangi ma nüüd teisiti,
üritan teha kohe alguses kõik õigesti.
õigesti valida endale tee, mida mööda vaikselt hiilida,
ja kui selle tee valid, ei ole sul võimalust enam viilida.
viilida võid küüsi lühemaks,
kuid nad ei pruugi kasvada enam kunagi pikemaks
pikemaks sirgume me igaüks iga kuradi päev,
kuid mis mõte sel on, aknast ju ikka välja näed?
näed, kuid ei pruugi näha,
rõõmu, mida elus on nii palju, kuid ometi vähe.
vähe on inimesi, kellel õnnestub leida isik,
kellel on võime sulle anda luulepisik
luulepisik ei tee kunagi paha,
paneb imestama, ,,oioi" või naerma ,haha"
haha, see oli hea,
kuid ringi käib ja on raskem kui kõrvits, mis on äsja põllult leitud mõne vargapoisi poolt, minu pea
pea sa peaksid panema puhkama padja peale,
leidma pääsetee unne, mis leiab lahendusele igale valule ja veale
veale, mida saaksin teha siis, kui paneksin pea padja peale,
ei andestaks ma endale.
Sellist creative aega ei leia sa tihti,
ei saa sa lausuda luulet nii kihvti.
kihvti luulet saad sa ise alati lausuda,
tuleb lihtsalt vähem öelda ,, ma ei suuda"
suda, kuda, venekeelt ei mõista ma,
ajab ainult higistama
higistama hakkan ma kuumas saunas,
kus ma tunnen end nagu hernes, kuumal päeval, kaunas.
Kaunase Žalgris võitis Tartu Rocki ülekaalukalt,
eesti korvpallimeeskonnad veavad meie rahvust ikka täiega alt.
alt vaadates selgel ööl on taevas tähed ja kuu suur,
tänases õhtus taevasse vaadates oleks seal tihe vihmasadu, millest moodustuks puur.
puur, mille vaht olin 5 aastat,
on nüüdseks mädanenud ning otsib endale järgmist kaaslast
kaaslast ei soovi ma enam niipea,
sest nagunii kas alguses või lõpus kaob kõik see ilus ja hea.
